Memori Budak 5 Tahun

Siapakah budak itu? Oh. Itu aku. Simple.

Melawat Ladang aku membesar...Oh SO MUCH better now! Rerumah ade yang dah uprgade dari kayuke batu, kaler oren siap....

Hakikatnye, I am a lil girl who have all these memories that makes this big girl wanna cry :(

Pokoknya.....

*Driving/ from KL to Ganu, Location : Cheneh*

Abah : Nok melawat Mok Su dop? Tengok anok baru die?
Aku : Nokkkk!

Vroommmmmm ke Bukit Besi.

"Laaa. Mok Su duduk Ladang Pinang Mas lagi??"

Masuk kawasan Ladang Pinang Mas.

*Dup dap dup dap*

"Ma...how come Nuyu tadok memori pon lalu sini mase kecik kecik dulu?"
"Mu xingat kot..."

Lalu jambatan...

"MA! NI MA. JAMBATAN NI MA!"

//Sila baca the one with capital letters with high squeaky noise, #Eh voice.//

Lalu bukit....

"MA! BUKIT NI MAAA! TU ATAH TU UMOH NUYU MAAA, NAIK MAAA!"
"Umph, rumoh orang lain doh la... Manager lain la pulop duduk atah bukit tu..." Ujar Mama dengan suara mendatar.

"DEPAN NI MA! ADE TADIKA NUYU MA! Eh? oh bukan, NI MASJID MA!"

"MA! NI JABAT ABOH DULU MA!"

"MA! NI TADIKA NUYU MA!"

"MA! NI KEDAI POK...POK...POK Jat?"
"Ha, Kedai Pok Jat" Sampuk Mama.

Lalu kawasan perumahan...

"Ahahaha. Eh, ni bukan rumoh Mok Su ke?"
"Mok Su pindoh doh, atas sikit rumoh die"
"Oooo..."

"EH MA! BUKAN RUMOH ARWAH POKCIK KE ATAH NI MA?"

//Selingan//

POKCIK..

Beliau bukan lah Pokcik yang related to me by blood...but he was like a family to me.
Pokcik lah yang antar aku pagi pagi naik moto, pegi tadika. Beliau dah tua kot, angkot aku yang gemok naik motosikal nazak beliau.

Balik tadika, aku always pujuk Pokcik nak pegi lepak rumah Pokcik dulu la, rumah Jah la, rumah Abang Jang la. Aku manje sangat ngan Pokcik ni. Petang-petang Pokcik ngajar bebudak ngaji... aku lepak rumah Pokcik sampaaaaaaai abah mari cari aku. HAHA.

Bile dah besar, pindah rumah, Pokcik mari melawat, mesti bawak hadiah.

POKCIK SAYANG GILE KAT AKU. Macam cucu die sendiri, kata beliau.

Oleh kerana lame dah aku tak balik Ladang, *Pindah Padang Midin around hujung tahun 1995* dapat berita beliau dah tade, rase macam "I'M NOT BUYING IT, I BET HE'S STILL THERE"

Macam, Michael Jackson mati, rase mcm... "Ah, MJ dok mati lagi eh, ade je dinun, sek ni nipu"

Aku rase aku ingat lagi once, Pokcik telefon rumah, aku angkat ;

"Hello?"
"Hello, Nuyu? Ni Pokcik ni"
"Oh, Pokcik... bakpe pokcik telepon?"
"Hurm, Pokcik accident, patoh kaki..."
"Ooo... pahtu...?"
"Xdop ah, saje je... Mama ade?"

Mase tu aku 10 tahun, sombong gile cakap ngan pokcik. :(( Im sorry Pokcik, uwaaa :((
Sebenarnya aku awkward, aku tak reti cakap ngan orang tua, I dunno how to make conversation. Even cakap telefon ngan mak aku pon awkward.

*Memori Nuyu, 5 tahun*

Main dekat area rak Pokcik.
Jumpa jam pasir.

"POKCIK! NUYU NOK NI!"
"Eh, tu bukan Pokcik punye, nanti la Pokcik belikan ke Nuyu eh?"
"Okay!"

"POKCIK! NOK TIDO DALAM KELAMBU!"
"Ok, Mai tido ngan pokcik."

Esok.

"Pale pokcik gatal gatal la... *garu garu"
"Nuyu ade kutu la pokcik"
"Patut laaa... "

//

AH! Sedih ah. Sedih sebab I don't remember how he looks. I don't remember much interaction with him except the ones I had when I was 5 and below. I was being awkward with him when I grow older...

No other pokcik can replace my POKCIK.

I don't remember how he looks... In my blurred memories, POKCIK is this old man, with glasses on, and kupiah. I don't even know his real name...

//Habis dah selingan//

Naik bukit sikit.... Tukar gear, Vroooommmm, ade rumah baru siap, BAM! Nampak kereta Mok Su.

Tengok kiri kanan, IT'S NOT THE SAME!!

MANA RUMAH POKCIKKKK??

Park. Jalan sikit, Salam Mok Su.

"Mana rumoh Pokcik?"

"Mana rumoh Pokcik?"

"Mana rumoh Pokcik?"

"Mana rumoh Pokcik?"

"Mana rumoh Pokcik?"

"Mana rumoh Pokcik?"

"Rumoh Pokcik takdok doh la, rombok doh, lame doh takdok... Pokcik kan lame doh ningga..."

"Mana rumoh Pokcik?"

Tatap rumah baru yang dibina atas tanah where rumah Pokcik used to be.

"Mana rumoh Pokcik....?"

//

Lawat baby baru, makan, minum solat siap siap kat rumah Mok Su, then balik.

Lalu rumah atas bukit, rumah aku dulu... Aboh slowing down...

"ABOH! JOM LA GI..! Kite naik kejap, Nuyu nok tengok je, ade lagi ke dop buai putih depan rumoh tuh? Ade lagi ke dop kandang arnab bawoh rumoh tu? Nuyu nok tengok beranda panjaaaaang hop otw nok gi bilik Nuyu tu..."

"Ish, rumoh keling lah.... *Then bla bla bla bla aboh menerangkan agenda politik dan meluahkan rase ketidak puasan hati beliau kenapa ladang ni diberi kepada Keling, katanya MadSaid bodoh*...."

"Ye la ye la, nampok atap rumoh pon jadi la..."

Sedih, rumah Pokcik pon takde dah to reminisce, rumah aku duduk dulu pon xleh nak gi tgk.... sedih.

AKU NOK JADI MENTERI! AKU NOK BELI RUMOH TU.

K.











5 comments:

Anonymous said...
This comment has been removed by a blog administrator.
Anonymous said...
This comment has been removed by a blog administrator.
Anonymous said...
This comment has been removed by a blog administrator.
Anonymous said...

whoah this blog is magnificent i love studying your articles.
Keep up the great work! You understand, many persons are
looking round for this information, you could help them greatly.


My web site :: clothing suggestions

آسيا said...

BBBBBHHHAHAHAHAHAHAHAHAHHAHAHAHAHAHA siyanggg nggoh ko mad said